Kanuuretked Eesti jõgedel
kuhu minna?
mis maksab?
kaua kestab?
mida selga-jalga panna ja kaasa võtta?
kui midagi... kas juhtuda ka võib?
kuidas retke tellida?
mismoodi retk käib?

Kuhu minna

Kooraste aheljärvistu - retk kanuuga. 11 väiksemat ja suuremat järvesilma, mida ühendab kohati kanuulaiune oja. Ainuke retk, mis teise-päeva-istumisraskusi ei põhjusta, sest ühtepuhku tuleb kanuust välja ronida, eriti kuivemal ajal ning retke teises pooles kopratammide kaskaadi lõigus. Väga vaheldusrikas ja aktiivne puhkus, sest järvedel unelemise järel on ojal tükk toimetamist. Kui kõlab kutsuvalt, siis ... kindlasti peavad olema soojal ajal jalatsid, millega vees ja mudas kõndida (nt. vanad tossud või mingid tennised või kanna tagant kinnised plätud. Lahtine kipub mudasse jääma. Paljajalu ei saa – jõekarbid oma teravate servadega), külmaga kummikud (saab meilt tellida, kui endal pole. Siis on vaja öelda jalanumber.). Retk on väga meeldinud inimestele, kes tahavad rahulikult värskes õhus toimetada, mitte lihtsalt mõlada, sest kohati tuleb kanuust välja ronida ja sel ojapidi minna lasta või pisut sikutada – mida kuivemal ajal, seda rohkem. Kevadel, sügisel ja suurte vihmade järel on aegu, kui väljaronimist on ainult kopratammide jagu. Kärsitule iseloomule tõenäoliselt ei sobi. Me ise arvame, et retk on mõõdukalt raske, ja sama arvab umbes 5% matkajaid. Ülejäänud ei saa kuidagi aru, mis seal rasket on. Kes looduses liikumisest mõnu tunneb ja vähemalt 4-5 tundi väljas olla on tahtnud, tulevad just sellele retkele tagasi.
KOHTUMISPAIK Otepäält Valga maanteed mööda välja, Suusastaadionist ja Väikesest Munamäest mööda, Vidrike bussipeatuseni, kus on risttee viitadega Otepää 8 km, Kääriku 8 km, Võru 39 km. Võru suunas on ka Kooraste aheljärvistu. Sealt Võru suunas, 1,55 km kruusateed ja pargi alguses, kus on kurv paremale, tuleb järsult vasakule alla järve poole, valgest majast mööda keerata. Kui Vidrike Tall paistab, siis on juba natuke möödas ja tuleb tagasi tulla.

Ahja - kanuuslaalom. Lausa slaalom see muidugi pole, lihtsalt vesi voolab kogu aeg ja vingerdab kogu aeg. Õigupoolest peaks muidugi ütlema, et jõgi on käänuline. Sirgeid lõike on ikka ka. Igav ei hakka. Kive pole, kärestikke pole – ole ainult osav ja tüüri. Isegi sügav ei ole, aga kanuu juhtimise saab selgeks küll. Vaikus ja rahu pealekauba, kui just ise ei kraakle. Kui kõlab kutsuvalt, siis ... nagu ikka, jalatsid, millest pole kahju, kui mudaseks saavad ja vanad riided. Igaks juhuks. Et ei peaks kurvastama, kui miskit rebeneb. Kõik on küll oma teha, aga mine tea...
KOHTUMISPAIK Tartust Võru maanteed mööda välja 37 km. Viidad näitavad Tartu 37 km, Võru 32 km, Põlva 21 km. Samas ristmikus on ka Sport Motell Relvo reklaam ja kui olete Savernas, siis on juba natuke möödas ja tuleb tagasi tulla. Sõita tuleb Põlva suunas 15 km (Ihamaru ristist mööda 2,7 km), Aarna orus kohe peale väikest silda paremale. Aarna org on üsna sügav ja seal on ka kiiruspiirang 70 km tunnis. Põlvast tulles on see Saverna tee ja 6 km sõita ja enne silda vasakule. Kiiruspiirang kah, 70 ja 50.

Võhandu – suvine võrdlemisi vaba veega variant. Paar liivakivipaljandit, suur hulk voolavat vett ja lahe loodus. Ei mingeid puid ega oksi, kui just ise kalda juurest midagi ei otsi. Kui kõlab kutsuvalt, siis ... nagu ikka. Ilmale vastavad riided ja jalanõud, millest kahju pole, kui märjaks ja mustaks saavad, midagi päikese kaitseks pähe, karastusjook jne.
KOHTUMISPAIK Süvahavva telkimisplatsil. Põlvast Võru maanteed mööda välja, pärast linna silti Värska peale, pärast Partsi kauplust diagonaalselt paremale (2. tee, mitte 1.ja risti), otse kuni kohani, kus tee läheb kaheks ja sealt vasakule üles, (mitte paremale alla). Edasi järgmisest hargnemisest otse (mitte vasakule), kuni telkimisplatsini.
Muud jõed eritellimusel eriläbirääkimistega tel. 050 55 702, nagu ikka.


Mis maksab, kaua kestab

Täiskasvanud alates 300.- päev (retkelõuna hinna sees – grillvorstid ja salat või külma ilmaga supp vms.). Tegelikult üle 4-5 tunni tavaliselt ei sõideta, sest siis annab istmik märku, et ta enam ei taha, et tema peal istutakse. Lapsed 6 – 14 a. poole hinnaga, alla-6 päris muidu. NB! KÕIK LAPSED JA NENDE VANUSED TULEB RETKE TELLIMISEL ÖELDA, SEST PÄÄSTEVESTID ON VANUSE NING KAALU JÄRGI ja söögile võetakse ka alla-kuuesed. Lapsed on kanuus kolmandate-neljandatena, aga 10-11 a. poisid ja 13-14 a. tüdrukud tulevad enamasti ka ise toime (suurepärane võimalus teismeliste vanematele veeta rahulik päev omaette kanuus - ja rahulik õhtu takkajärgi, kui väsinud võsukesed on varakult voodisse une hõlma vajunud.)
Makstakse tavaliselt kohapeal sularahas või ette arvega vms. Ainult kaarditerminaal langeb ära.
Kui grupis on paaritu arv inimesi, siis vaatame kohapeal. Võimalusel paneme mõne oma retkejuhi, kel on siis ka mõningaid töökohustusi ja ta peab olema esimene või viimane kanuu koos kliendiga. Või teeme kolmese kanuu. Kui on inimene, kellele te kindlasti retkejuhti kanuusse tahate (eakas, kartlik, mingi liikumispuudega, eriti väikese lapsega vms.), tuleks sellest retke tellimisel rääkida ja lepime kokku.
Sõidu tempo valib igaüks ise – mõnuleva, vaatleva või sportliku, kuidas kellelegi sobib. Meie sekkume ainult siis, kui sõidustiil või –tempo peatsele ümberminekule viitab. Külmal ajal märgade riietega sõita ei saa ka siis, kui inimene ise arvab, et tal pole häda midagi ja alkoholijoobe või jääknähtude tunnustega vee peale ei saa, vähemalt meie kanuudega mitte. Sama kehtib narkojoobe suhtes. Alkomeeter on olemas, ka poole sõidu pealt võtame maha. Oluliselt ohutum ja mõnusam on napsitada pärast retke. Kui inimesed on osavad, siis nende sportlikku hasarti keegi segama ei hakka, aga üldiselt – kui, siis on häda pigem liigses kiirustamises ja meie eelistaks rahulikku aja maha võtmist. Retkeliste huvides – et oleks vähem oksakriimustusi, kaotsiläinud asju ja rebenenud riideid.


Mida selga panna ja kaasa võtta

Ilmale vastavad riided ja väike näks. Mida see tähendab, peab igaüks enda jaoks mõtestama. "Näks" on enamasti mingi puuvili või kommid või pirukas vms. ja mingi karastusjook. Eriti raske on see "ilmale vastav" värk, sest näiteks kevadel võib hele hommik lahedasti lumetormiga lõppeda ja see, et Tallinnas lobjakat sajab, ei lõpeta Lõuna-Eestis rannariietes peesitamist. Või vastupidi. Ühesõnaga, autos peab olema igasugu asju. Kui hakkab külm, siis kõigepealt jalgadel ja villased sokid võib koju jätta vast ehk ainult päris suvise leitsaku ajal. Retkevarustus peaks olema selline, millest pole kahju, kui märjaks ja mudaseks saab. Kanuusse võib riideid ka võtta, AGA korralikult kinni seotud (teibitud) kilekotis. Või veekindlas spetskotis. KINDLASTI peab autosse jääma kuiv vahetus riideid JA JALANÕUSID. Ei pruugi üldse ümber minna, isegi väike vihm on pikapeale sama märg. Jõel on kõige mõnusamad vanad tossud või ketsid või kanna tagant kinnised rihmikud. Tagant lahtine plätu kaob mudasse ära ja paljajalu on Ahjal külm, sest Ahja on väga allikarohke jõgi. Üldse võib tänapäeval igal pool olla igasugu orke ja jama, nii et mingi jalavari on mõnusam kui päris ilma.

Aga viimased TRENDID? Jalgrattapüksid (istumisraskuste ennetamiseks) ja –kindad. Vihmaga suured pea- ja käeaukudega kilekotid (istumislõhik taga, et põlved märjaks ei saaks), nokamüts (et vihm meiki maha ei peseks) ja jalgade ümber teibitud väiksemad kilekotid (pidada kummikutest mugavamad olema). Palavaga parmuvastane ürp – hele, õhuline ja pikkade säärte ning varrukatega. Kindad (õhukesed puuvillased, mustad või valged, bensujaamast) maniküüri kaitseks. Suur käsn kanuupõhja kuivatamiseks. Kaasavõetud või laenutatud jalgrattad kombineeritud retke tarbeks.


Kui midagi ... kas juhtuda ka võib

Valdava enamuse retkelistega ei juhtu muud midagi, kui et nad saavad mõnusa päeva tavakeskkonnast väljas. Mõnega juhtub igasugu asju, muuhulgas märjavõitu intsidente (märjad lood). Võib ju küll ka lõputult ära väsida, või kanuukaaslasega tülli minna – aga vähemalt hulk jutuainet on tükiks ajaks garanteeritud. UJUMISOSKUS on viimane, mida vaja läheb, sest päästevest hoiab vee peal igal juhul, kui ta on korralikult kinni (mida me enne retke jälgime ja võib lasta oma vesti spetsiaalselt üle vaadata). Kanuusõit on meeskonnamäng, ja koostöövalmidus märksa tähtsam kui eelnev kogemus või sportlik vorm.


Kuidas retke tellida

Enda jaoks peaks selge olema, mitmekesi te tulla tahate, ja millal tahate. Siis tuleks helistada 050 55 702 (meilidega läheb kauem aega, sest läpparit meil jõe ääres pole) ja uurida, mis sel kuupäeval toimub. Kui teid just oluliselt üle 70 pole, ei tohiks enamasti probleeme olla. Kui olete sel kuupäeval esimesed tellijad, saate valida ka retke alguse kellaaja (tavaliselt 9-10-11 või pärastlõunane matk). Kohtumispaik tuleb kirja panna JA kaasa võtta, kui sõitma hakkate. Armas oleks täpselt kohal olla, on vähem jorutamist – retke algul viime autod lõppu ära ja toome juhid tagasi, siis on tüütu, kui pikalt ootama peab. Eks juhtuda võib muidugi kõike, siis püüdke helistada, mõtleme midagi välja. Kanuusid me tavaliselt varuga kaasa ei võta, nii et ka eelmisel õhtul tasub helistada, kui teil midagi muutub (tuleb rohkem või vähem rahvast, kui plaanis oli). Kui lapsi tuleb vähem, pole hullu, kui rohkem, tuleb teatada eelkõige päästevestide pärast – lastele on need kohustuslikud ja väiksemad kui täiskasvanute omad. Muidu peab laps suure vestiga sõitma ja see võib olla ebamugav.

MAKSTA saab sularahas kohapeal või arvega vms. (välja arvatud kaardiga terminaalide nappuse tõttu Eestimaa kaunis looduses).


Mismoodi retk käib

Kõik tulevad oma kellaajaks kokkulepitud kohta. Täidame paberid (ise tean, mis teen – kuulan instrueerimist, kui arvan, et on vaja; joonud ega tarvitanud pole ega tee seda ka retke jooksul; kanuukaaslasega ei kraakle, kedagi ei süüdista jne.), sätime ennast jõevalmis, s.t. vahetatakse riided ja pannakse kaotatavad asjad (ära kaotatakse kette – kaela, käe, jala - , kõrvarõngaid, kelli, (päikese)prille, sõrmuseid – mis võivad ka käed rakku hõõruda - , mobiile, plätusid), ja need, mida ei taha päevaks autosse jätta (dokumendid, püstolid, rahakotid) oma kamba kindlalt suletavasse kotti ning kott matka saatvasse masinasse. Siis viivad autojuhid meie saatemasina järel oma autod ära (see on see, mille pärast tasuks täpselt kohal olla) ja meie transport toob juhid tagasi (NB! Autopuldid on mõistlik saatemasinasse jätta. Märg on ka siis, kui keegi lihtsalt pritsib näiteks). Siis mõlavad minema need, kes on käinud ja oskavad. Neile, kes soovivad, on instrueerimine – kanuu juhtimise võtted, kuivaksjäämise nipid ja parimad palad 9 aasta jooksul nähtud matkajate toimetamistest. Siis sõidavad kõik omatahtsi söögikohani. Aegajalt loeme "pead ja paadid" üle, ja seal on võimalus muresid kurta (näiteks lapsi retke saatvasse masinasse anda, kui neil on külm või väsimus kallal). Mingit aega või tempot või grupisõitu pole ja meie sekkume ainult turvalisuse pärast (kui sõidustiil peatset ümberminekut ennustab). Söögikohas sööb ja mõnuleb igaüks nii kaua või vähe, kui tahab. Kui kellelgi aeg või jaks enne planeeritud lõppu otsa saab, mõtleme midagi välja. Päris iga hetk kaldale astuda ei saa, aga hambad ristis lõpuni sõitma ka ei pea. Tähtis pole mitte läbitud kilomeetrite arv, vaid enesetunne. Kui ikka rohkem ei taha, siis ongi paras aeg lõpetada. Retke lõpus saate tagasi oma "paberi" ja sellega on "pea arvelt maha võetud" ja retk selleks korraks lõppenud. Tihtipeale saab lõpus ka osta retkel tehtud fotosid. Või toimetetakse need hiljem teile kätte.